"Teil on nii õnnelik koer" - kas võiks üks koeraomani veel uhkemat komplimenti oodata? Sain sellise komplimendi täiesti võõralt inimeselt tänaval ja olen väga uhke. Nublu on üks hakkaja Jack Russelli terjeri poiss. Pesakonna rüblik, seega sain korraliku väljakutse - vähese unega öid, meeletut jalutamist ja muidugi palju rõõmu. Selleks ajaks, kui Krati kursused avastasime, oli meil seljataga kutsikakool ja 10 tundi sõnakuulelikkust. Istus, lamas, aga ilma sikutamata jalutada ikka me ei saanud. No ja mis mul sellest siis kasu, kui koer istuda ja lamada oskab? Ja meil mõlemal oli eelmises koolis igav... Krati baaskursus tundus huvitav ja õppekavas nägin just neid asju, mida mina oluliseks pean - juurde tulemine kutsumise peale erinevates olukordades, lõdvas rihmas kõndimine... See oli meeletu, kuidas Nublu arenes. Ja ma arvan, et see, kuidas mina arenesin, oma vaatenurka muutsin - oli veel meeletum. Olin ja olen väga õnnelik, et Kratt ja Emma meie ellu jõudsid ja et me sellest võimalusest kinni haarasime. Baaskursuse lõppedes jätkasime tagaõue kursusel. Kuna meie läheduses oli hiljuti üks hoovikoer mürgitatud ja Nublu on maiasmokk, siis minu mure kasvas. Tagaõuekursust oli meile väga vaja. Õppisime, kuidas loobuda erinevatest ahvatlustest - nii maas olevatest, käest pakutavatest, aga ka huvi pakkuvatest mööduvatest inimestest ja teistest koertest. Nublut huvitas kõik! Praeguseks jätavad inimesed külmaks, kui nad just ise kontakti ei alusta, erinevaid maas olevaid pakendeid enam ei söö-limpsi-nuusi. Harjutama peame veel maas olevast "päris" toidust loobumist ja teistest koertest möödumist. Kindlasti saame ka selle selgeks! Ja kui juba hoog sees, siis jätkasime kohe ka võimlemisega. Ääretult huvitav on teada saada koera füüsise kohta. Mari on imearmas ja sõbralik treener. Ja millsed uhked kinsulihased Nublu endale sai. Sellise vormis kutsiga on väga uhke jalutada. Mis peamine, ta kindlasti tunneb ise end hästi ja mina oskan paremini jälgida igapäevast jalutust ja jooksimist, et vältida vigastusi. Võimleme kodus edasi. Vihmase ilmaga pole paremat tegevust. Jääme mõlemad kuivaks, aga energia leiab rakenduse. Meil Nubluga on veel palju õppida. Aga hing on rahul - tean, et oleme õigel teel ja mis kõige olulisem - tean, kust abi ja tuge saab! Magame mõlemad öösel sügavalt, toas oleme rahulikud ja teistega arvestavad, aga õues - jookseme ja möllame. Oleme õnnelikud! Aitäh Kratile - kes teab, kuidas ja kuhu ilma teieta oleksime jõudnud.
Kai
